Kommenteeri

ARVUSTUS ⟩ 35 aastat tagasi. Armastuse keerdkäigud robustses tegelikkuses

Raimu Hanson, Tartu Postimees 17.11.2026
Rait Toompere esimese romaani «Kunstimaja» peategelane Raul loobub raamatu lõpus Tartu kunstimaja esimehe ametist ja jalutab raekoja poole. Samalt autorilt kolm aastat hiljem, tänavu oktoobris ilmunud teise romaani «Sy» alguses sammub Raul öises linnas purjuspäi kodu poole.

Esimese raamatu tegevus lõpeb õige pea pärast augustiputši ehk suve lõpul 1991, teine algab sama aasta sügise teisel päeval.

Vabaduse saavutanud Eesti Vabariigis seisab ees rõõmus ja toimekas, kuid majanduslikult raske ja poliitiliselt keerukas aeg. Allilm tõstab pead, Vene sõjavägi ei ole veel idapiiri taha kolinud. Inflatsioon on enneolematu: hinnad tõusevad enam kui 30 protsenti kuus ja rublasid võrreldakse lepalehtedega.

Tuntud prototüübid

Romaanis «Kunstimaja» sõidab Raul bensiinipõuast hoolimata ringi valge Ladaga, «Sy» leheküljel 21 aga selgub, et olukord kütusega on tublisti hullemaks läinud.


Romaani Sy esikaas
Romaani «Sy» esikaas. Foto: Repro

«Kand ja varvas, nii käis teekond linnavalitsusse nüüd, vabariigi ajal, sest bensiini ei olnud ja auto logeles tähtajatult puhkusel,» kirjutab Rait Toompere. «Endine suur kodumaa oli kraanid kinni keeranud või valitses seal lõputu segadus, kuid tsisternvaguneid lahku löönud liiduvabariiki ei saabunud. Läänest kütust osta ei olnud aga vabariigil raha ning mingit arvestatavat turumajandust veel ei eksisteerinud. Bensiini ei müüdud isegi valuuta eest.»

Linnavalitsus peab tihti kriisikoosolekuid ja volikogu avaldab linnapeale umbusaldust. Romaani peategelane Raul, ameti poolest linnavalitsuse humanitaarnõunik, on tõmmatud poliitilisse mängu.

Seda kõike kirjeldades on Rait Toompere, kes töötas aastail 1990–1993 Tartu linnavalitsuse liikmena, jäänud ajalooliselt tõetruuks. Kuid mõistagi on ta lisanud kirjanduslikke värvinguid ja süžeesse sobivaid fantaasia abil loodud tegevusliine.

Näiteks leiavad 1990. aastate tartlaste eluolu tundjad romaani «Sy» lehekülgedelt, et linnapea on endine üliõpilasmaleva juht (lk 35). Selle kohta on ajaloost teada, et linnapea – toona õigupoolest täitevkomitee esimees – oli 30. juunist 1987 kuni 17. oktoobrini 1991 Toomas Mendelson, kes aga aastail 1977–1979 oli Eesti üliõpilaste ehitusmaleva komandör.

Romaanis on senise linnapea ametikohalt peamine lahtikangutaja linnavolikogu liige Kullavere, «keda seni oli oma esinemistega volikogus peetud rohkem naljanumbriks» (lk 34).

Kui Kullavere määratakse keeleameti Tartu inspektoriks ehk keelevolinikuks, hakkab ta «tähtsa näoga linnas ringi käima ja esmalt noomima, kuid siis juba ettekirjutusi ja trahve tegema», kehastades nõnda «ilmekat näidet uue aja tõhusast ametnikust».

Tema tegevuse üks tippe on seotud võitlusega ingliskeelsete väljendite vastu avalikkuses. «Nagu kingitusena kerkis keelevoliniku vaatevälja Rüütli tänaval vastavatud toidukoht, mille ukse kohal säras uhke valgusreklaam «bistro». See tundus Kullaverele sulaselge mõnitusena.» (Lk 40.)

Kui tema tähelepanujuhtimised, ettekirjutused ja trahvid ei mõjunud, haaras ta asjal sarvist. «Mees tegutses otsustavalt. Ühel sügispäeval haaras ta redeli ja tööriistakasti ning möödujate ergutushüüete saatel võttis reklaamtahvli maha.»

Kurioosne vahejuhtum keelekaitsetegevuses leidis tõesti aset. 18. novembril 1991 asus keeleameti Tartu inspektorina ja linnavolinikuna tegutsenud valimisliidu Sõltumatud Kuningriiklased liige Kalle Kulbok Estkompeximi Tartu osakonna toidukoha reklaamsildi kallale. Asutus oli ilma sildita kolm tundi, nagu on kirjas 20. novembril ilmunud Postimehes.

Äratuntav prototüüp on ka uue romaani järgmisel linnapeal. Kirjanikul on teose tegelast kujutades olnud vaimusilmas Ants Veetõusme, Tartu linnapea ajavahemikus 21. november 1991 kuni 11. november 1993 (ühtlasi Eesti Panga nõukogu esimees 1991–1992). Muu hulgas võtab uus linnapea tarvitusele kuni krooni tulekuni ajutise maksevahendina n-ö Tartu raha.

Rauli ja Sy armastus

Romaanist «Sy» tekkivate ajalooliste otseühenduste kõrval saab lugeja südamlikuma elamuse raamatut läbivast armastusloost. Suur osa sellest on edasi antud kirjavahetusena. Rauli varasematest suhetest naistega on paaris kohas juttu, kuid äsja ülikooli lõpetanud Sy (autori joonealuse selgituse kohaselt hääldub see nimi Sii) imelisel ilmumisel tema ellu tekib tõeline ja kõikevõitev armastus.

Raamatu «Sy» sisukokkuvõtteks on tagaküljele trükitud, et teose seob tervikuks kahe inimese armastuslugu, mis on ideaalidest kantud, kuid silmitsi ajastu robustse tegelikkusega. See sügav tunne «ei sünni tühjuses, vaid maailmas, kus suured sõnad ja õrnad tunded peavad vastu pidama ebakindlusele, lahusolekule ning ka Lääne-Euroopa heaoluühiskonna rafineeritud glamuurile».

Rauli ja Sy lugu kulgeb läbi aja, mis lubab kõike, ent ei kingi midagi kergelt. Isiklikud valikud põimuvad noore riigi sünnivaludega, unistused saavad katsuda tegelikkuse kõva pinda ning ideaalide helgus satub vastamisi ajastu hämaramate jõududega. Üsna verine kaklus tekib Sõbramaja baaris.

«See on lugu inimestest, kes püüavad jääda truuks iseendale ajal, mil ka tulevik alles otsib oma nime,» on kirjutatud tagaküljele. «Peamiselt Tartus, kuid ka mitmes Euroopa linnas, sealhulgas Mannheimis, kulgev romaan ühendab ajaloolise tundlikkuse, psühholoogilise täpsuse ja elegantse jutustamisviisi.»





Lisa kommentaar

Email again: